A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Sealt, kus
kinnas ei olnud vastu mudast maad puutunud, oli ta eeskujulikult puhas. See oli üks neid
lõhnastatud kindaid, mida armastajad nii meelsasti tõmbavad kaunilt käelt.
Mida kaugemale ta oma otsimisega jõudis, seda enam pärlendas tema laup külmast
higist. Ta süda tõmbus kokku kohutavas ahastuses, ta hingeldas erutusest. Kuid enese
rahustuseks kordas ta endale, et aiamajake-sel pole võib-olla midagi ühist proua
Bonacieux'ga. Noor naine oli talle kohtumise määranud aiamajakesi ees ja mitte
aiamajakese sees, teda võisid Pariisis kinni pidada teenistuskohustused, aga võib-olla ka
mehe kiivus.
Kuid kõik need arutlused lükkas ümber, purustas ja hävitas teatud juhtudel inimest
tervena haarav südamevalu, mis sunnib teda iga erguga tajuma ähvardavat kohutavat
õnnetust.
D'Artagnan oli kui meelest ära, ta jooksis maanteele, läks tuldud teed tagasi, tormas
edasi parve juurde ja küsitles ülevedajat.