A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Udusse
uppunud avaruses särasid üksikud valgustäpid, selle põrgu sünged tähed.
D'Artagnanile tundusid aga kõik vaatepildid kaunitena, ta peas olid vaid naeratavad
mõtted, kõik pimedad varjud näisid talle helgete ja läbipaistvatena. Kohtumis-aeg jõudis
kätte.
Tõepoolest, mõne hetke pärast kajas Saint-Cloud' kellatorni laiast mürisevast kõrist
kümme pikaldast lööki.
Ööpimeduses kaebleva kumiseva pronksi helides oli midagi õudset.
D'Artagnani pilk oli kiindunud aiamajakesele müüri juures. Kõik maja aknad olid
luukidega suletud, peale ühe teise korra akna.
Aknast helkis mahedat valgust, mis pani hõbedaselt särama väljaspool parki kasvava
kahe-kolme pärnapuu värisevad lehed. Ilmselt ootas kaunis proua Bonacieux selle
võluvalt valgustatud väikese akna taga.
Seda magusat lootust hellitades ootas d'Artagnan omalt poolt kannatlikult pool tundi,
silmad kiindunud väikesesse hurmavasse paika. Tükike kullatud nikerdustega lage, mida
annaabi.ee 
