Eesti traditsiooniline rahvakultuur
teerada, sellised olid valdavalt Lõuna-Eestis.
Korrapärastes õuedes õueplats oli enamvähem täisnurkselt neljakandiline ja selle kolmel või kõigil neljal
küljel asusid hooned kas üksikult või sirges reas. 19.saj alguses olid sellised vaid Kirde- ja Kagu-Eestis.
Iseloomulikud olid sajandi teisel poolel uutele taludele.
Vaba planeeringuga liitõued olid peamiselt Lõuna-Eestis. Krundi sees leidus suuremaid ja väiksemaid
korrapäratu kujuga aiamaalappe, mille vahel olid hooned vabalt laiali. Suured liitõued jaotati talude kruntimisel
väiksemaiks ja neist moodustusid 19.saj II poolel tavalised ringikujulised või sopilised õued.
Setude kinnised õued on kujunenud venelaste ehituskultuuri mõjul nagu ka nende teised ehitised.
Kõrvalhooned asusid elumaja ühel küljel ümber kitsa neljakandilise hoovi. Õuele pääses ainult kõrge, väikese
viilkatusega kaetud värava kaudu.
annaabi.ee 
