Eesti uusaeg
Nende sakside alla
kuulus mõisomanik/rentnik oma perega ning lisaks ka mõisnikku lähemad abilised mõisas
(kas sakslased või vabad inimesed). Oluline suunamuutus toimus 19 sajandi keskpaigas- kui
kadus teorent (raharendile üleminek) siis mõisates tekkis selge vajadus uue tööjõu järele ning
selle probleemi lahendamiseks hakati mõistaesse kõigepealt võtma aastatöölisi ehk
mõisamoonakaid(sest said osa töötasust toiduainetes, neil oli sageli ka oma aiamaalapp).
Ilmus uus hoone- moonakamaja" sinna sai moonakas endale siis ühetoalise korteri soetada.
Talurahva ühiskonnas peeti mõisamoonakaid kõige madalamaks kihiks üldse. Mõisates
kasutati ka päevatöölisi hooajatöödel (tavaliselt palgati vabadikkude seast). Ajapikku tekkis
aga selge tööjõupuudus.
Murrang talurahva eluolus- Talurahva eluasemeks oli traditsiooniline rehielamuolnud
sajandeid, 19 saj toimusid aga muudatused- esialgu hakati olemasolevaid rehielamuid ümber
annaabi.ee 
