KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES
järel. Puude kokkuhoiuks seati mõnes peres tuppa üles väike raudahi. Mööbel ja tarberiistad jms.
olid kõik endised, sest uusi polnud kuigivõrd saada ning nende ostmiseks või vahetamiseks
puudusid võimalused. Talu kui selline hävitati kolhoseerimisega, mis põhiosas teostati
11
küüditamise järel 1949. aastal. Senine hektarites mõõdetav kodu ahenes majaks, õueks ja
väikeseks aiamaaks. Põllutööriistad läksid koos lehmade- hobustega kolhoosile või jäid tallinurka
lagunema. (Vahtre 2002: 7-18)
Kolhoosikord tõi veel ühe muudatuse- nn uued inimesed, juurteta põllutöölised, nii eestlased kui
ida poolt tulnud, kes majutati kas endistesse häärberitesse, küüditamisest tühjaks jäänud taludesse
või ka asustatud hooneisse, mille pererahvas kokku suruti. Seesuguse kontingendi tekkimine
maale mõjus laastavalt