Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Reptoni aias
puudusid kunstlikud mäed jne. Hoonest kaugemad osad kujundas ta Kenti stiilis: niidud,
muruväljakud, puuderühmad, valgus ja vari, vabakujulised teed. Hoonete lähiümbruses kasutas
aga regulaaraia jooni, kuid mitte nii rangelt kui Le Nôtre seda tegi. Reptoni eelkäijad kasutavad
vaid aasalilli, aga tema lähenes kekpunktile spiraali mööda, tõi tagasi lillepeenrad hoonete
lähedale. Repton tõi aialikkuse ka parki tagasi, kasutas seal võõrliike jne, tõi lillede ilu esile
varjatult; uuris värviteooriat, valgust/varju, maakoha uurimise metoodikat, orienteeritust
ilmakaarte suhtes ning puuliikide kasutamist pargimaastikus. Põhilised puud tol ajal olid inglise
kohalikud liigid (see suund kehtis ka mujal Euroopas): tamm, jalakas, kask, pöök, saar, pärn, ka
harilik mänd ja lehis. Sisse toodi seedrit (okaspuud olid vaid värvi andmiseks, põhimass oli
lehtpuudest)
annaabi.ee 
