Rannajuttud
külaelanikud ja peagi kuulevad sellest ka võimud. Sander võtab kogu süü enda peale, maksab trahvi ja kuna
järelikult oli see metalli toomine kuritegu viib ta selle tagasi. Oma mõtteviisiga loodab ta sügistele tormidele, mis
laeva lõhuksid ja metall merre vajuks, siis võiks ta seda merepõhjast koguda, sest merepõhi on kõigi oma.
,,Aegunud õnn" Vabuaia Aadu on vigase käega meremees, kes nüüd peab lootsiametit ja harib oma võikest
aialappi. Kui te naabrimees sureb ja jätab oma naise, keda Aadu on alati ihalenud, leseks, kogub Aadu pikalt
julgust, et kosja minna, aga jääb peaaegu hiljaks. Marie, Aadu ihaluseobjekt, saab teada, et Aadu tahab teda
kosida ja on sellega nõus, ent Aadu mõtleb ringi ja loobub Mariest. Põhjuseks toob, et see laev on ammu läinud,
see on juba aegunud.
,,Elamise rahu" Tiina ja Sander on abielupaar, kus naine on kõva hääle ja ütlemisega. Kord jäid Sander koos
annaabi.ee 
