Keskaegse linlase toidulaud
kulul ning nende heaolu olenes talupoja majanduslikust tegevusest.
Linn oli keskajal samuti agraarse iseloomuga, st linlaste eluviis sarnanes paljus külaelanike
omaga loomakasvatus, aiandus ja kalandus etendasid linlaste majanduslikus tegevuses suurt
osa. Elu linnas erines ainult väikeste variatsioonide poolest külaelust. Linnamüüri ette
kerkinud eeslinnades asusid elanike aiad, põllumaad, väiksemaid aialappe leidus ka linnas
sees. Seal kasvatati oma tarbeks köögivilju, maitsetaimi, puuvilju, isegi vilja.
Märkimisväärselt oli levinud loomapidamine.3
Keskaja Euroopas kuulus inimese toidusedelis kõige tähtsam koht teraviljadest valmistatud
toitudele, ennekõike muidugi leivale, kuid ka putrudele, suppidele jne. Muinasajal olid Eesti
peamisteks viljakultuurideks rukis ja oder. Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu.
annaabi.ee 
