saj. Parteri kujunemine. Barokk Prantsusmaal. Barokiaja mõisted, barokkaia kujundus. Valgustusajastu filosoofia aedade kujunemise taustana. Prantsusmaa naabermaad 16.18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. Tähtsamad isikud: A. Le Nôtre (koos oma kaaskonnaga), F. Bacon, Ch. Wren. Keskendu lugedes maastiku ja aiakujunduse omavahelisele suhtele (üleminekud siseruumist välisruumi, kaugema maastiku kaasamine aiakujundusse jne). Pööra tähelepanu erinevatele mõistetele nii renessansi kui barokiajastust. Kuidas prantsuse aedu kasutati? Milline filosoofia, poliitika oli nende taustaks? Uuri järgi, milliseid materjale kasutati aedade rajamisel. Kuidas geomeetria, looduslikud elemendid mõjutavad nende paikade muljet? Kuidas mõjub asukoht linnakeskkonnas? Veel näidisküsimusi: 7. Kuidas nägid Eesti mõisapargid tõenäoliselt välja sel ajal kui Le Notre kujundas Versailles' parki? 8
vanemad raamatut lugemas - me otsustame ise lugema õppida. Tunnistamine või vastuvõtmine on õppimise teine faas. Transiidi teine möödumine võimaldab meil ära tunda võimaluse, et oleme võimelised saavutama sellise suurepärase asja nagu lugemine. Asja omaks võtmine, oma osa tunnustamine, aga veel mitte teadmine mida ette võtta ja kuidas see saab osaks meie elust, on ka transiidi teine faas või puudutus. Lendav taldrik ei lähe ära, seega peame selle meie aiakujundusse panema. See võib olla transiidi väga raske faas. Harjutades me seega liigume õppimise kolmandasse faasi ja see on harjumine. Me oskame lugeda. Me loeme nii hästi, et kasutame seda iga päev alateadlikult, vaadates tänavasilte, ajalehti ja nii edasi. Lugemisest saab osa loomusest. See on transiidi kolmas puudutus - omaksvõtt ja harjumine - energia, mis oli kunagi nii võõras ja tundmatu, häiriv läheb tahaplaanile koos muude igapäevaste mälestuste, ressursside ja kogemustega. Seega
Viimati täiendatud 09.02.13 85 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a kanalite ja parteritega aiad, millest tuntuim on Ekolsund. Samuti Östermalma lossi park. 1646. aastast töötas kuninganna Kristiina kutsel Stockholmis üsna prominentne prantsuse aiaarhitekt André Mollet. Mollet tõi aiakujundusse prantsuse vaimu ja introdutseeris mitmed kujunduselemendid - parterre de broderie, teljelise ülesehituse, maja ja aia seotuse. Tema töö näideteks on Kuninglik aed - Kungstädgården ja Jakobsdahl. Kuninganna Kristiina kroonimise puhul 1650. a pühendas Mollet kuningannale oma tuntud raamatu "Le Jardins de Plaisir" (1651). Teos on selle perioodi maastikuarhitektuuri üks väljapaistvamaid ning paljuski mõjutanud Põhja- Euroopa aiakunsti.
annaabi.ee 
