tulevikuplaane teha ning otsustas minna mõneks ajaks Norrasse oma onu juurde. Norrast naastes töötas mees mitu aastat erinevatel töökohtadel ning kogus raha, et minna kolledzisse õppima. 1.2 Hariduskäik 1932. aastal õppis Eckbo aasta Marin Junior Kolledzis ning 1933. aastal astus California Ülikooli Berkeley's, kus spetsialiseerus maastikuarhitektuurile. Pärast ülikooli lõpetamist sai Eckbo koha Armstrong Nurseries' Los Angeleses, kus mees töötas aasta aiakujundajana. 1936. aastal sai Eckbo stipendiumi Harvardi. Ta koolikaaslasteks olid James Rose ja Dan Kiley, kellega koos leiti, et tollane õppekava järgis historistlikult orienteeritud maastikuarhitektuuri õpetamist kaunite kunstide stiilis ning otsustasid hoopis õppimisel avastada teadust, arhitektuuri ja kunsti kui modernse maastiku disaini algallikatena. (Hobhouse, 2006) 1938. aastal lõpetas Eckbo Harvardi ülikooli ning sai magistri kraadi maastikuarhitektuuris. 1.3 Karjäär
asusin elama Soome, kus sel alal hakkasin ettevõtjaks. Lisaks sellele olin ka vabatahtlikult praktikandiks Porvoo linnas noorsootöö spetsialistil. Töötasime noortega, kes on ühiskonnast kõrvale jäänud, Soomes on see probleem suur, ning sama probleemi tärkamist olen märganud ka Eestis. Peale poolteist aastat naaberriigis sain teate, et olen vastuvõetud Tallinna Pedagoogilisse Seminari. Peale head uudist vähendasin enda töökoormust aiakujundajana minimaalseks ja kolisin kallile kodumaale, kus hakkasin kooli kõrvalt kohe taas ka noorsootööga tegelema. Pean end heaks noorsootöötajaks, tunnen, et just see amet pakub mulle rahuldust ja annab häid võimalusi eneseteostuseks. Pean enda rolli suureks konkreetsetes kohtades, kus noortega tegelen ja arvan, et minu püsimatus ja rutiinitalumatus on sellel alal pigem plussiks, sest noorsootöö on vähemalt siiani pakkunud mulle palju mitmekülgseid olukordi, kus ühetaolist
annaabi.ee 
