6. Sulev Nurme. Terrass. http://www.sulevnurme.org/pages/artiklid/terrass_txt.pdf Lühiartiklis käsitletakse terrassi olemust ja funktsiooni. Neid selgitatakse läbi konkreetse disaininäite. 7. Beate Slipher. 2009. Aed ja ruum. Terrassid, väliköögid ja mänguplatsid koduaias. Kirjastus Varrak. Norra keelest tõlkinud Enn Anderson. Aiakujunduse ksiraamatus antakse juhtnööre väliruumi kujundamiseks. Antakse nõu erinevate aiakonstruktsioonide rajamisel (taimedest sein, eraldav puitaed, terrass, pergola). Tuuakse näiteid sobivatest materjalidest ning tehnoloogiatest. 8. Firma Ageeta. Seemnemaailm- tõlkija. Vertikaalhaljastus. http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=139 Artikkel kirjeldab vertikaalhaljastuse (dekoratiivtaimede kasvatamine erinevatel tugedel, seintel, kaartel, pergolatel) rakendamist- selle kasulikke omadusi, sobilikke taimi, istutust ja hooldust ning tugesid taimedele
vahel mitte. Pügatud põõsaid vormiti antiigi eeskujul loomadeks, lindudeks, inimfiguurideks, laevadeks, geomeetrilisteks kujunditeks (püramiidid, kerad, obeliskid), väikesteks puudeks. Taimmaterjaliks pukspuu, mirt, loorber, kääbus-viljapuud, Origanum majorana. Ka labürindid olid väga populaarsed - aga lühiealised. Neid oli kahte sorti: madalaid, lilledest, mis täitsid ühe kvartali lilleaias ja kõrgeid, mis koosnesid erinevat liiki pügatud puudest-põõsastest mis toetusid aiakonstruktsioonide najale. Pukspuud labürintides sel ajal ei kasutatud. Vormidest kasutati ruutu, ringi, ovaali, kolmnurka. Tavaliselt oli ainult üks tee algusest keskpunkti. Keskel võis olla lilleaed, skulptuur, purskkaev vms. Puu-onnid metsas: puu - enamasti tamme - otsa ehitatud "pesad", kus oli võimalik einestada. Spiraaltrepp ümber tüve viis platvormile, mis oli tihedast lehestikust ümbritsetud. Sümboliseeris esimeste inimeste eluaset, "kes sõid tammetõrusid".
annaabi.ee 
