Kelnerid kandsid üha juurde sööki ja jooki ning meeleolu oli rõõmus ja sundimatu. Taustmuusika asemel tuli lavale orkester, kes mängis traditsioonilist juudi tantsumuusikat. Pärast tantsu võeti aega palvetamiseks. Kümmekond meest laulsid perekonnale õnnistuslaule (www.iisrael.ee). Juutide iidsed ja kaasaegsed matmiskombed Piibliaegadel pandi surnu matmiskambrisse, mis suleti raske kiviga, et kaitsta seda metsloomade eest. Aiahauas on kivi soon selgesti näha, kuigi kivi ennast seal enam ei ole. Eesruum, kus hoiti surnukirste, sarnanes teiste ruumidega. Juudi seaduste järgi mähiti surnu surilinasse ja maeti samal päeval, kui ta suri, enne kui lagunemisprotsess algas. Vanas Iisraelis jäeti laip suletud koopasse, kuna see ära lagunes. Pärast seda viidi jäänused ära ja pandi surnukirstu, see on lubjakivist kaanega kast, mis on umbes 32 tolli pikk, 12 tolli lai ja 16 tolli kõrge. Praegu mähitakse Iisraelis