Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Võib arvata, et väiksemate mõisate pargid rajati
enamasti looduslike puistute ümberkujundamise teel, puistut täiendati looduses kasvavate
puuliikidega, harvem ka eksootidega. Harilikult olid selliste parkide kujundajateks väheste
teadmistega ja oskustega aednikud või mõisnikud ise. Pargi või iluaia plaani valmistamine oli
tollal küllaltki kallis ja seda said teha ka üksnes Lääne-Euroopas õppinud aiaarhitektid. Rikkamad
mõisate ja suvemajade omanikud lasid aiaarhitektidel teha peagi üksikasjaliku plaani, kus
oskuslikult olid seostatud looduslikud motiivid ja kujunduslikud vormid.
18. sajandi 20.-30. aastail, kui mõisamajandus muutus jõukamaks, hakati ehitama uhkemaid ja
kõrgemaid hooneid ja terviklikumaks hakkas muutuma ka hoonete ümbrus. Kujunesid
Koostanud: 94Kadi Karro
Viimati täiendatud 09.02.13
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
2010. a