Lineaaralgebra eksam
kehtib D = (1<=i<=n)aijAij = a1jA1j + a2jA2j + ... + anjAnj (arendis j-nda veeru järgi),
kus Aij = (-1)i+j Mij ja Mij on determinant, mis tekib determinandist i-nda rea ja
j-nda veeru kõrvaldamisel
8. Kui determinandi mingis reas või veerus on kõik arvud nullid, siis
determinandi väärtus võrdub nulliga
9. Determinantide teooria põhivalemid. Ruutmaatriksi A = ||a ij|| Rnxn
determinandi |A| = D mis tahes reanumbrite i ja k korral kehtib võrdus a i1Ak1
+ ai2Ak2 + ... + ainAkn = iAk = (1<=j<=n)aijAkj = D, kui i=k ja 0, kui ik, kus Akj on
determinandi D elemendi akj alamdeterminant. Analoogiliselt mis tahes
veerunumbrite j ja k korral a1jA1k + a2iA2k + ... + aniAnk = jBk = (1<=j<=n)aijAik =
D, kui j=k ja 0, kui jk
10. kui A ja B on ühte ja sama järku ruutmaatriksid, siis nende maatriksite
korrutise AB determinant võrdub maatriksite A ja B determinantide
korrutisega. A, B, AB Knxn; |AB| = |A|*|B|
16. Vektorruumi defnitsioon ja näiteid.