Kloonimine
teadlastel on õnnestunud kloonida esikloomalised. Teoorias näitab see, et on võimalik sarnaselt ka
inimest kloonida. Siiski väidavad Hiina teadlased, et seda kavatsust neil pole. Kuid esikloomalisi
plaanivad nad edasi kloonida. Primaadid on meiega märksa sarnasemad kui varem kloonitud
loomad ja seega saaks nende peal teha meditsiini seisukohast täpsemaid katseid. Tuleb ka ära
märkida, et täiskasvanud looma kloonimine ei õnnestunud ning suudeti kloonida ainult pärdikute
looted. Ahvlaste emaks oli üks ja sama doonor. Kloonimisprotsess oli äärmiselt ebaefektiivne. Et
sünniks kaks ahvi oli vaja 127 munarakku, millest arenes 79 embrüot. (Aesma, 2018)
Minu isiklik arvamus selle teemaga seoses on see, et üldiselt pean kloonimist pigem vajalikuks. Kui
see aitab meil töötada välja uusi ravimeid ja/või parandada efektiivsust, siis leian, et see on kasulik.
Mis puudutab inimeste kloonimisse, siis seda ma õigeks ei pea ning selliseid katseid ei tohiks
kunagi teha