"ahvilikult" - 1 õppematerjal

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Hilised australopiteekused Neist vanimad olid Australopithecus africanused, leide saadud mitmelt poolt Lõuna-Aafrikast. Elasid 3­2 milj a tagasi. Luuleiud saadud karstikoobastest. Esimene leid 1924. a Taungist. Kolju kuulus 5­6 aastasele lapsele, saigi tuntuks kui Taungi laps. Australopiteekused said varem küpseks ­ Taungi laps võis olla 3 aastane. Taungi lapse vanus oli 2,8­2,6 milj a. Sellel koljul mitmed ahvilikud ja inimlikud tunnused läbisegi (nt inimlikud hambad, ahvilikult väike ajukolju). Kolju leidnud Raymond Dart oletas, et tegu oli kahel jalal kõndinud isendiga ning andis talle nimeks Australopithecus africanus ehk Aafrika lõunaahv. Oli võrdlemisi sarnane Australopithecus afarensisele, kuid oli sellest suurem, samuti kahejalgne ja tugevasti dimorfne. Ajukolju oli suurem, keskmiselt 450cm³. Hammaste ehitus oli rohkem inimlaadne, vaagna- ja jäsemeluud veel rohkem inimeste omadele sarnased kui afarensisel, sõrmeluud aga pikemad ja kõverdunud.