"ahvilik" - 1 õppematerjal

Esiajalugu ja arheoloogia alused

australopiteekuste hulka (australopithecus ramidus), kuid hilisemad uuringud on näidanud, et tal on australopiteekustega võrreldes suured erinevused ­ hiljem sai uueks perekonnanimeks ardipithecus, sest teda peetakse uude perekonda kuuluvaks. "Ardi" ­ afari keeles põhi või põrand. Australopithecus anamensise vanimad luuleiud saadi 1965. a, rohkem luid alles 1994. Leiukoht Kanapoi Keenias. Elas ajavahemikus 4,2­3,9 milj a tagasi. Elukeskkonnaks savann või osaliselt metsane ala. Kolju ahvilik, kehaosad selgete hominiidsete tunnustega: reie- ja sääreluud on väga sarnased inimeste omadega ­ käis kindlasti kahel jalal. Kaal 45­60 kg. Australopithecus afarensise arvukad leiud pärinevad Ida-Aafrikast Hadarist (Afar) Etioopias ja Laetolist Tansaanias. Vanimad leiud 1973. a. Elas 3,9­3,0 (või 4,1­2,9) milj a tagasi. Elupaigaks savann või osaliselt metsane ala. Ajukolju maht oli 375­550cm³. Nägu nagu ahvil: laup madal, kulmumõikad tugevalt väljaulatuvad. Suured purihambad,