KUIDAS SAKI JA MAKI MAAILMA AVASTASID.
õigel ajal magama minna. Kõige rohkem pahandas vanaisa siis, kui oli õhtune kirpude
otsimise aeg. Saki aga ei suutnud kuidagi paigal istuda.
Siis ühel kenal kolmapäeval oli äkki puuri uks praokile jäänud ja üleannetud ahvipojad
ei jätnud juhust kasutamata ning hiilisid välja. Maki teadis rääkida, kuna ta oli ükskord
kuulnud ühte loomaaia külastajat rääkimas, et seal kaugel üle mere Ameerika
vihmametsas oleks alles hea ja tore elu nendel ahvilastel. Nad otsustasid suunduda
sadamasse. Õnneks juhtus just üks laev lõuna ajal Ameerikasse minema. Ahvid ronisid
salaja mööda laeva kinnitusköisi laevale ja peitsid ennast kööki.
Alles järgmisel hommikul märkasid loomaaia töötajad et Saki ja Maki on
kadunud. Saki ja Maki ema oli küll väga kurb, et lapsi polegi. Aga siin ei
aidanud ei nutt ega midagi. Mis läinud, see läinud.
Kaks loomaaia töötajat otsustasid ahvilapsi otsima minna. Kolm aastat
annaabi.ee 
