kg). Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Levinud on haug kogu Põhja-Euroopas. Eestis elab sisevetes: pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes ning ka riimivees. Elutseb veetaimetihnikus on erakliku eluviisiga ning päeval tegutsev röövkala. Toitub peamiselt ahvenatest, kiiskadest, latikatest, viidikatest, suuremad haugid söövad isegi konni ja pardipoegi. Toidupuudusel võivad süüa isegi nõrgemaid liigikaaslaseid. Haug koeb kohe peale jää sulamist aprillis mais, madalas umbes 50 cm sügavuses vees. Mari kinnitub veetaimede põhjalähedastele osadele ning areng sõltub vee soojusest, 10 25 päeva pärast kooruvad vastsed. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule.
Lisa munarebud ükshaaval, kogu aeg kloppides. Maitsesta soola, pipra ja riivjuustuga. 8. Kui fileed ei mahu vormi, lõika nad pooleks. Pane pool kaladest määritud ahjuvormi põhja. 9. Kata kala pealt spinatiga. Aseta ülejäänud kala spinatile ja kalla kaste peale. Puista pinnale riivsaia. 10. Küpseta ahjus keskmisel kõrgusel 225 kraadi juures umbes 20 - 25 minutit. Hüva nõu: Kui värsket spinatit on saada, kasuta seda. Kupata lehed ja järgi retsepti. Selle toidu võib teha ka ahvenatest. Portsjone 4 Valmistusaeg u. 45-75 min, millest 20-25 min ahjus Kasutatud kirjandus: Internet 1. www.kokaraamat.ee/retsept.php?cat=8&id=395 2. http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr11/kala.htm 3. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kaindex.htm 4. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kaindex.htm Pildid 1. http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr11/pics/havi.gif 2. www.loodusmuuseum.ee/naitused/siseveed_ylevaade.htm 3. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kaindex.htm
libisemine, et säilitada energiat. Erinevalt enamikust haidest on mõtrsukhai kehatemperatuur kõrgem kui ümbritsevas vees. See võimaldab ujumislihastel efektiivsemalt töötada, seega saab kala pikka aega kiiremini ujuda. Toitumine ja jahipidamine: Tegelikult on kõik mereelukad hai jaoks poetnsiaalne saak. Hai toitub peamiselt mereimetajatest, ent aga ei põlga ära ka kalu, alustades merepõhja asukatest ahvenatest kuni ookeanidel elutseva mõõkkalani. Hai peaülesandeks ongi mereimetajate, peamiselt hüljeste, arvukuse reguleerimine. Mõrtsukhai peab jahti alati üksi, kuid surnud saagi veri võib meelitada kohele mitmeid haisid. Kui mõrtsukhai ründab, tõstab ta kõigepealt nina üles. Sel moel tõusevad esiplaanile hambad, mille ta lööb ohvrisse. Seejärel pöörab ta ümber ning rebib lahti suure tüki liha. Pole teada kui suure hulga toitu mõrtsukhai päevas sööb
annaabi.ee 
