Keel ja Kõne
See lubab kõne kokku suruda
ja kõige ülemäärase- seletuste, kirjelduste, põhjenduste hinnangute- vältimise arvel aega kokku hoida.
Elavas suhtluses asendavad, rõhutavad või täiendavad sõnu sageli zestid ja miimika. Mõnikord avab
öeldu sügavama tähenduse üksnes hääletoon või pilgu keel. Üksikul repliikidel võib olla dialoogis
järgmisi tähendusi: toetamine, lubamine, sund, andekspalumine, kahetsemine, heakskiit, meelitamine,
ähvardamine, ahvatlamine.
Dialoogiline kõne on valdavalt reaktiivne, spontaanselt teiste kõnelejate ütlustele reageeriv, sageli leiab
kasutamist ehholaalia ja öeldu muudetud sõnastuses ülekordamine. Tihti kasutatakse täitesõnu ja
väljenduskliseesid. Dialoogi repliigid voolavad otsekui iseendast. Dialoogi tulemuslikkust näitavad
inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus, ärgas või pinev õhkkond ning vastastikune
loominguline stimulatsioon.