Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011
Velaarne vokaalharmoonia: e > õ Khn, eL
peenendamine ja Velarisatsioon e jämenemine konsonandi põhimoodustuskohale lisandub
teine moodustuskoht keeleselja tagaosa tõusu tõttu pehme suulae poole. See annab häälikule
tumeda, madala kõla.
Nt vene l-i tumedam kõla ()
Vokaalide velarisatsioon on palataalse vokaali asendumine velaarsega, nt
j j
Setu küll [k u:], kägo > k ago
hääldusviisiassimilatsioon - Frikatiivistumine
Klusiili sulg väheneb ahtuse suunas, s.t t muutub sibilandiks.
/t/ > [s], Ø / {h, s} _ s
lihtsalt, distsipliini
Nasalisatsioon
vokaalid nasaalide vahel nasaleeruvad, sest käik ninaõõnde jääb avatuks: nt onu, kannan, nina,
pani;
Nasaleeriv mõju võib olla ka b-l, nt luba, vaba
Konsonant nasaalide vahel
/t/ > [n], Ø / n _ {n, m}
andme, kandnud
Kõik eesti vokaalid nasaleeruvad nii nasaalkonsonadi ees kui ka selle järel. Eesti keeles on