Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Keskmine aastane
veetaseme amplituud on 1,34 m, absoluutne amplituud 3,08 m, kõrgeim 35,28 m (26. XI
1923) ja madalaim 32,20 m (6. IX 1996).
Võrtsjärv on läbivoolujärv, mille vesi vahetub umbes ühe aasta jooksul. Järve voolavad 5 jõge
(Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu), 7 oja (Pikasilla, Annioja, Soe,
Väluste, Meleski, Nigula ja Pühaste) ning 9 peakraavi (Lüüsi, Kivilõppe, Riuma, Ridaküla,
Oiu, Leie, Konguta, Tamme ja Ahtmiku), välja voolab Emajõgi (suurvee ajal muudab Emajõgi
voolu suunda ja voolab samuti Võrtsjärve). Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli
keskpaigani, kevadine suurvesi saavutab suurima ulatuse aprilli lõpus või mai algul. Seejärel
kestab septembrini suvine veetaseme langus.
Võrtsjärve kaldajoont (96 km) liigestavad üksikud maanina ja paar lahte (läänes Tarvastu, idas
Vehendi) ning järves on 5 saart: Tondisaar, Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar ja Heinsaar (ajuti
suurvee all)