Vaivara klint
Küsimus on
selles, et miks hakkas mandriliustiku surve all voolama, samal ajal kui valdaval osal levialal
seda ei juhtunud? Voolamisvõimeline on vaid märg sinisavi ja ainuke võimalus seda märjaks
teha on läbi lõhede. Tihelõhelisuse ja pangaskergete levialad üldjoontes ühtivad. Kuidas
tekkisid aga kivimitesse lõhed? Vaadeldes Kirde-Eesti aluspõhja geoloogilist kaarti, torkavad
silma kolm kõnealuseid kerkeid piiritlevat tektoonilist riket Ahtmed (lõunast), Viivikonna
(läänest ja põhjast) ja Sirgala (idast).
Pimestiku klindisaari kattev umbkaudu 5 m paksune paelasund, mille pealispind lasub enam-
vähem sellele alale normaalsel tasemel, st. 25-30 m ümp, on tihedalt lõhedest läbitud ja kohati
isegi kergelt kurdudesse surutud. Saartevahelisel alal on aluspõhja kivimid 20-30 m kerkinud,
katvad lõhelised lubjakivid on mandrijää poolt ära kulutatud ja mõnevõrra paksema
pinnakattekihi all avaneb Kambriumi sinisavi või liivakivi
annaabi.ee 
