Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.
Toodud jaotus on paljuski tinglik. Imai [ 72, lk.52] kasutab n¨aiteks
vanakirja t¨ahenduses ka u ¨markirja. Uuskiri t¨ahendab siin Qin
(221205 e.m.a.) perioodist alates kasutusel olevaid m¨arke14 , vanakiri
15 aga k~ oiki sellele eelnenud m¨argikujusid.
Enne erinevate ajalooliste kujude juurde asumist, l¨ uhi¨
ulevaade m¨argi-
kujude uurimise allikatest.
Muistsete m¨arkide uurimise k~oige olulisemaks l¨ahteks on 20. sajandil
nii Taiwanis kui ka Mandri-Hiinas v¨alja antud luukirja kataloogid ja
monograafiad. Kataloogitud luukirja m¨arkide arv ulatub isegi 4692
m¨argini16 , kuid luukirja uurimises on veel palju lahtisi otsi. Kirjutiste
l¨
uhidus ja katkendlikkus pole v~oimaldanud m¨a¨arata harvemini esinevate
m¨arkide t¨ahendusi.
Pronkskirja allikateks on arheoloogilised anumaleiud luukirjaga samas-
se perioodi kuuluvatest haudadest. Yin l~opuperioodi ja L¨a¨ane- ning