Mõtlemise põhireeglid, loogika
Russellilt (1872-1970) habemeajajast, kes ajab habet ainult neil, kes ise
endal habet ei aja. Küsimusel: kes ajab habet habemeajajal endal puudub
vastus. Sest: kui ta ajab habet iseendal, siis ei saa seda teha habemeajaja
(kuid tema ongi habemeajaja), ja vastupidi, kui tema habet ajab
habemeajaja, siis ei saa ta seda iseendal teha. See, pisut naljakas vormis B.
Russelli paradoks (1901), demonstreerib mõningate teooriate ahtasust.
Antud juhul jäävad kitsaks hulgateooria raamid, millised ei võimalda
4
Ilmar Lilleorg
Loogika vihik
2003
käsitleda-lahendada probleemi olemasolevate teooriate piires. Teoreetilis-