Eduard Ahrens
25-aastasena, läks ta Pikavere mõisa koduõpetajaks.
1830. aastal tegi ta Eestimaa konsistooriumi ees eksami, mis andis õiguse kirikus jutlustada ning aasta
hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama
ning külastas ka Prantsusmaad. 1833.aastal tuli ta Eestisse tagasi ning asus koduõpetajaks Vana-Vigalasse.
Vigala kirikus pidas ta sel ajal ka oma esimesed eestikeelsed jutlused. 1837.aastast sai Ahrensist Kuusalu pastor
ning selles ametis töötas ta 26 aastat, kuni oma surmani.
1860.aastal kinnitati ta Ida-Harjumaa praostiks. Tänu eesti keele ja rahvaluule alastele töödele valiti
Ahrens 1845.aastal Õpetatud Eesti Seltsi auliikmeks, kuid vastuolude tõttu seltsi esimehe F.R.Faehlamnn'iga
loobus ta kahe aasta pärast sellest tiitlist. Alates 1842.aastast oli Ahrens Eestimaa kirjanduse Seltsi korraline liige
ja aastast 1845 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetaja liige