16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( propageerijaks oli Kreutzwald) 1818 Otto Wilhelm Masing õ. Häälik 20.sajand Alguses Noor-Eesti ja Johannes Aaviku keeleuuendusliikumine. *tehissõnad- roim, süüme, embama, veenma, tõik Sajandi teisel poolel murrete tähtsus vähenes, samas põlvkondade vahel keeleerinevused suurenesid. Murre on piirkondlik keelekasutus, mis erineb kirjakeelest mõnede tunnuste poolest.7 Kaardi saate siit: http://www.murre.ut.ee/esindatud-murded/
erinevates seisustest lastele nende seisuse ja elukutsekohase hariduse andmine. Õppetöö toimus saksa keeles ● Gümnaasium ● Ülikool ● 19. sajandist kohustuslik kooliusundus Eestikeelne kirjasõna ● Esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva NäddaliLeht, 1806 ● 1857, Perno Postimees Johann Voldemar Jannsen ● 1843, Ahrensilt uus eesti keele grammatika, mis põhines põhjaeesti keskmurdel Kiriklikud olud ja usuliikumine ● Levinud luteri usk ● Ametlik riigiusk kreekakatoliku õigeusk ● Populaarne vennasteliikumine ● 1850ndatel levis nn Maltsveti liikumine, rajajaks Juhan Leinberg Baltisaksa kultuurielu ● Karl August Senff (1770, Kreypau, Preisimaa 1838, Tartu) ○ Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 18021818
annaabi.ee 
