Eesti uusima aja ajalugu
Sakslased ja juudid elasid suuremates linnades.
Majandusareng 1918–40
Majandusolukord Vabadussõja ajal: tööstus, põllumajandus ja toitlusolud, rahandus.
Eesti majandus oli maailmasõjast ja revolutsioonist täielikult ruineeritud. Sõja ajal olid
hävinud mitmed tööstusettevõtted, paljud aga evakueeriti Venemaale. Samal ajal sai alguse
terav kütteainete kriis ja üha süvenev puudus kõikvõimalikest tööstuskaupadest.
Põllumajanduses tekitas meeste mobiliseerimine j ahobuste rekvireerimine tööjõupuuduse,
millest tulenevalt põllupind ja saagikus vähenes. Vähenes oluliselt ka kariloomade arv. Saksa
okupatsiooni ajal need probleemid süvenesid.
Vabadussõja puhkemisel valitses kõige tõsisem kriis toitlustuse alal. Nt teraviljatoodang jäi
vajadusele alla kolmandiku, lihatoodang poole võrra vajalikust. Linnades kehtestati
kaardisüsteemid, anti normide kaupa süüa. Keelati ka teatud toiduainete väljavedu, jm