Aristoteles Nikomachose eetika V raamat
sõltub hea või halb õnn, mis üldiselt võetuna on küll alati head, üksikjuhul aga mitte alati. Inimesed ihaldavad
neid asju ja ajavad neid taga, aga ei peaks seda tegema, vaid ihaldama, et üldised hüved oleksid ka nende
jaoks hüved ja valida just neid hüvesid endale. Ebaõiglane inimene ei vali aga mitte alati rohkemat, vaid ka
vähemat, kui asi puutub üldiselt halbadesse asjadesse, sest näib ju, et väiksem pahe on mingil määral hüve,
ahnus taotleb aga hüvet ja seetõttu ahnitsejana näidaksegi. Selline ei hooli võrdsusest, ja seda mõlemas suhtes
ka ühtmoodi.
Kuna seaduserikkuja oli ebaõiglane ja seadusele alluja õiglane, siis ilmselt ka kõik seaduslik on ühlasi õiglane,
sest seadusandlusega määratletud asjad on seaduslikud ja me ütleme, et need kõik on õiglased. Seadused
puudutavad igasuguseid valdkondi ja taotlevad ühist kasu kõikidele, või ka parimatele inimestele, valitsejatele --
kas loomutäiusest lähtuvalt või mingil muul viisil