Platoni koopa allegooria
" Platoni jutt
sümboliseerib inimese rabelemist päevavalguse poole ja kannatusi, mida tekitavad need
mahajäänud, kes peavad istuma pimeduses ja vahtima varje koopaseinal.
,,Koopa allegooria" on Platoni selgitus hinge arengule helguse ja mõstmise poole. Ta näeb
seda kui midagi, mis juhtub siis, kui keegi saab harituks filosoofi tasemele. Ta hoiab
seisukohta, et nad peavad ,,minema tagasi koopasse" või naasema igapäevasesse poliitilisse-,
ahnesse- ja võimuvõitlust täis maailma. Allegooria ründab inimesi, kes jäävad liialt lootma
või on oma meelte orjad. Socrates, sitsmendas vabariigi raamatus, kohe peale allegooriat,
ütles, et koobas on meie maailm ja lõke meie Päike. Ta ütles, et vangi teekond on meie hinge
tõus tarkuse valgustuseni.