Jõusaalitreeningud ja haigused
(Noormets
1999: 8-10)
1.1 Kehaliste harjutuste mehhaaniline antisklerootiline mõju
See seisneb lihtsas asjaolus, et mida liikuvam on kude, seda raskem on lubjasoolade ladestumine.
Kehaliste harjutuste positiivne mõju aga ei piirdu üksnes lihaste, kõõluste ja sidemete elastsuse
vähenemise tõkestamisega. Mehhaaniline mõju ulatub ka veresoonteni: iga kehaasendi muutus, iga
kehaosa liigutus, mis tekib kehaliste harjutuste teostamisel, nõuab veresoonte ahnemist keha ühes
osas ja laienemist teises, et säilitada normaalset vereringet. Seepärast on kehalised harjutused
(eelkõige jõu- ja venitusharjutused) lisaks lihastele ühtlasi ka harjutused veresoontele. Samuti
hoiavad parem lihasvorm ja parem üldine kehaline vormisolek ära kudede hapnikuvaeguse, kuna
jõuharjutuse tulemusena vereringlus paraneb. (Noormets 1999: 10-11)
2. Kehaliste harjutuste spetsiifilised mõjud
Kehaliste harjutuste mõju sõltub konkreetsete harjutuste spetsiifikast