Meedia vastu ei saa, kuid ka ilma selleta ei saa. See on võitmatu, kuid samas imetlusväärne jõud, mis saab inimestega manipuleerida ja nendega mängida. Kas inimesel on üldse mingisugust võimalust astuda meediale vastu või on ta kõigest meedia juhitav marionettnukk? Kas Inimene on tõesti kõigest nagu kärbes meedia võrgus ning meedia, kui ämblik, ootamas ähvardavalt, kuni saab saagile lõpu peale teha? Inimese elu sõltub suuresti meediast. Igal hetkel ahmin ma sisse reklaame ja uudiseid, mida meedia mulle ette söödab. Olen kui lõksu püütud. Täpselt nii teevad ka miljardid inimesed üle kogu maakera, kuulates ja lugedes päevas sadu kordi samu sõnumeid ja teateid. Kõik mõeldakse meie eest ära ja meie töö on info ainult vastu võtta ja selle järgi oma elu sättida. Massimeediast tuleb iga päev tohutult informatsiooni, enamasti mittevajalikku ja mõttetut
"Ei võta palju ruumi. Mahub kappi või voodi alla." Milline kompaktsus! See ei võta ju ruumi ka. Tundub nii tore. Tundub nii vastupandamatu. "Tuntud kvaliteet, kuid siiski täiesti uus!" Oo! Aga kui kõik väidavad, et see nii hea on, miks ka mitte? Miks mitte ise astuda rahulolevate kasutajate ringi. Miks mitte langeda meelituste võrku, anduda ja saada õnnelikuks tarbijaks. Tarbija olen ma nii või teisiti. Iga hommik, kui raadio avan, iga minuni jõudev sõna, teade, kõik ahmin endasse ja seedin seda.Õgin lõpmatuseni infot, mida saadavad välja tuhanded raadiojaamad, levitavad kümned tuhanded trükitud väljaanded ja toovad minuni lõpmatud telekanalid. Mõtlen kergelt kuuldu üle ning omastan selle. Täpselt nii teevad ka miljardid inimesed üle kogu maakera, kuulates ja lugedes päevas sadu kordi samu sõnumeid ja teateid, omastades samu mõtteid ja teadmisi. Lastes end ahistada igal vabal minutil. Järeldusi ei ole vaja teha, sest need tehakse meie eest.