Essee Rahutus ning pinged lavastuses „Hedda Gabler“
pinges ning rahutu.
Sellise analüüsi puhul tuleb rääkida ka näitejate kehakeelest ning zestidest. Selles
etenduses oli palju erinevaid märke osatäitjate kehakeeles, mis viitasid nende sisemisele
rahulolematusele või siis tegelaste vahel olevatele pingetele. Üheks oluliseks näiteks on siin
Hedda ning tema pidev kaela ,,mudimine". Korduvalt on näha Heddat enda kaela mudimas
ning õhku ahmimas, justkui oleks viimane kohe-kohe otsa lõppemas. Esmakordselt on seda
näha kohe alguses, peale tädi Julle äraminekut. Hedda võtab käega kaelast kinni, mudib seda
silmnähtavalt tugevasti ning õhku ahmides sõnab ta pooleldi sosistades: "Palun, palun...".
Selline käitumine viitab tema sisemisele rahutusele, ta tunneb, et on sattunud kuhugi lõksu,
millest tal väljapääsu ei ole ning see võtab ära tema õhu, ta võibki reaalselt tunda, et ta ei saa
hingata