Anna Ahmatova
tähelepanu. Järgnesid kogud "Palvehelmed" (1914, lühikese aja jooksul mitu kordustrükki),
"Valge parv" (1917) ja "Teeleht" (1921).
Noore, ent väga isikupärase Ahmatova värsside mõju lugejale võib võrrelda M. Underi
sonettide uudsusega Eesti luulepildis mõned aastad hiljem.
Ahmatova sai luuletajana kiiresti väga kuulsaks, teda püüti jäljendada, tema värsse teati
peast, paljud samastasid end tema loodud kangelannaga. Tahmatult lõi Ahmantova koguni
uue moe jäljendati nii tema soengut kui ka riietumisstiili. Ahmatova kuningannalik rüht ja
peahoiak, prohvetlikud silmad, ülbed huuled, isikupärane profiil ispireerisid paljusid
kunstnikke, O. Mandelstam aga lausus: "Teie kael on justkui loodud giljotiiniks."
Oma naiseliku vaistuga aimas Ahmatova ohtu ka revolutsioonis. Teda ei lummanud
naiivsed ettekujutused revolutsiooni puhastavast mõjust, kuigi sündmus oli vaieldamatult
annaabi.ee 
