GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ
Helgemateks hetkedeks tema elus olid
filosoofilised vestlused hertsoginna Sophie ja Preisi kuninganna Sophie-Charlotte'iga
tema Berliinis viibimiste ajal. Pikki aastaid oli ta hertsogi raamatukogu juhatajaks ja
pidas seda ametit kolme järjestikuse Hannoveri valitseja ajal. Kui viimane neist, Georg
Ludwig, päris 1714. a. Inglismaa trooni, ei soovinud ta Leibnizit endaga kaasa võtta.
Halastamatu podagra tegi lõpu Leibnizi lõpututele reisimistele ning ahldas ta
Hannoveris tugitooli. Juba varemgi oli ta söönud, kuidas juhtus, ning joonud vaid
lahjendatud veini. Nüüd aga leppis lõunal üksnes piimaga. Õhtustas see-eest tugevalt
ning uinus otse tugitoolis hilja, kaugelt üle kesköö. Ärkas vanainimeselikult vara, et
istuda taas raamatute ja paberite taha. Mõnikord muutus valu jalgades lausa talumatuks.
Üks jesuiit tõi talle ,,kindlat ravimit". Leibniz jõi selle kiiresti ära ja oleks valu pärast
peaaegu karjatanud. Leibniz suri 14
annaabi.ee 
