Seetõttu oldi leiva ja toidu eest tänulikud. Toidu üle nurisemine, toidu kallal norimine või selle arvustamine oli vanasti taluperes kehtivate tavade juures mõeldamatu. Tolle aegne retsept leiva küpsetamiseks: 1. too aidast jahu. 2. järgmisel päeval oli vaja jahu ja kartulipudru taignasse sõtkuda. 3. kui on sõtkutud, tuleb jätta tainas kerkima 4. mõne aja pärast oli vaja ahjus erinevaid süsisid 5. siis tuleb tuua suured pannid ja neid ükshaaval ahjusuus tulepaistel hoida ning hõõruda seejärel kuuma plekki peki tükiga, nii et särin taga. 6. tuleb kasta käed vette ja tõsta lõimest taignamütsakad pannidele ning siluda ilusateks leibadeks. 7. kraapida lõime seintelt ja põhjast kamalutäie tainast kokku, kasta märjaks ning voolida sarviliseks kakuks. 8. tuua võõrusest pika varrega puulabidas ja libistada pannile labida pealt üksteise järel
Saun oli püha koht. Arvati, et saunas käivad esivanemate hinged ja haldjad. Saun oli sünnitusruum ja tohterdamiskoht; saunas suitsutati liha, kuivatati väheses koguses vilja või lina, vanutati villast riiet. Sauna kasutati ka eluruumina, kus elasid vaesed ja maata inimesed, kes saunaajaks pidid oma kraaminatukesega välja kolima. Magamiseks 2 kasutasid nad saunalava, toitu tegid ahjusuus. Pärast talude päriseksostmist oli Lõuna- Eesti suurtaludes saunakambrite ehitamine väga levinud. Saunas elasid saunikupered, kes kasutatava maa ja eluruumi eest tegid peremehele tööd. Sauna ehitamine pidi olema vanadele eestlastele väga südamelähedane. Ega muidu oleks rahva mõttekujutus ka muistseid vägilasi sauna ehitama ja kerisekive kandma pannud. Mitmes muistendis on juttu sellest, kuidas saare ja hiiu vägilased sauna ehitavad või saunas käivad.