Leiva ajalugu
ja kõrgusega 12 cm. Kuhikuga leibadele löödi või vajutati sõle, söe, põrsaluu või
võtmega märgid sisse. Sageli tehti jõululeivale rist peale. Kolmas erikujuline leib oli
näärikakk ehk nääris, mida tehti sageli odrajahust. Näärikakud tehti ümmarguse
kujuga ja peale meisterdati spiraalne mõhn, mis lõppes keset leiba oleva nupuga.
Kakud olid enamasti 1516 cm läbimõõduga ja umbes 5 cm kõrgused. Kakule pisteti
sisse rukkipead. Nende püsimajäämise järgi ahjukuumuses otsustati pereliikmete
käekäigu üle järgmisel aastal.
Leibu kasutati jõulude ajal ka ennustamiseks. Näiteks pandi leivapätsi peale nii mitu
soolatera, kui mitu looma oli talus. Ärasulanud soolaterale märgitud loomale oli
õnnetust oodata. Jõululeibadega seotud kombestik pidi tagama leiva jätkumise peres
aasta läbi, kindlustama õnne karjale, edendama viljakasvu, ennustama perele
tulevikku (Astel, 1992). Jõululeib seisis kogu jõuluaja laual lahti lõikamata. Poolt
annaabi.ee 
