Renessanss ja Barokk
Sageli kuulus skulptuur lahutamatult kokku arhitektuuriga. Kujud
kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist
jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud
peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju
püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi
kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke.
Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor oli ka ahitektina tuntud itaallane Lorenzo Bernini (1598-
1680). Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja
nümf Daphnega, samuti ka altarikuju "Püha Theresa ekstaas" ühes Rooma kirikus. Oma
maaliliste, marmorist väljaraiutud pilvedega ning nagu tuule käes voogavates rõivastes
tegelastega väljendab see tundeid rõhutav teos väga selgelt barokkskulptorite taotlusi.
Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud
annaabi.ee 
