Riigiõigus
60 lg 1 laused 2, 3, 4 ja lg 2 ning 124 lg 2.
1.2. Vabadused
Põhiseaduse tekst mainib vabadust, mitte aga põhivabadust. Siiski tuleb lähtuda
sellest, et põhiseadusandja pidas silmas just põhivabadusi, asetades vabadused sel
viisil ühele pulgale põhiõigustega.
Et vabadus on üks õigusteaduse ja filosoofia olulisemaid kategooriaid, ei ole vabaduse
mõiste teoorias veel lõplikult selgeks vaieldud. Siiski on võimalik teha kaks vabaduse
mõiste jaoks fundamentaalse tähtsusega ahetegu. Nendeks on vahetegu negatiivse ja
positiivse vabaduse vahel ning vahetegu õigusliku ja faktilise vabaduse vahel.
1.2.1. Negatiivne ja positiivne vabadus
Negatiivne vabadus on vabadus midagi teha või tegemata jätta, näiteks uskuda või
mitte uskuda, elukutset valida või mitte valida, osaleda või mitte osaleda valimistel.
Seejuures ei ole vabaduse mõiste mingil viisil seotud väärtushinnanguga, kas valitu on
õige või vale.