- Töölaud oli amuti trapetsi kujuline, masiivsed, jalad ahenesid või olid loomakäpa kujuga või olid lihtsalt painutatud jalad KIRST - Riided riputati nakki - Saranes kujult egiptuse kirstule, kaas oli lame või kumer või viilkatuse kujuga VOODID - Kuset, puhke- ja söögidiivan - Mugav, kõrge, voodi ees jalapink - Koosnes raamist ja nelinurgsetest postjalgadest - Kaunistati maalingutega,voluutide ja palmettidega - Põhi põimitud naharibadest - Voodi jalad meenutasid Kreeta ahenevaid sambaid, varasemad loomakäppasid või küüniseid - Ühed jalad olid pikemad ja ulatusid üle raami, kõrgem peats - Hellenismi ajal voodid nahk või siidpolstriga Mööbel Mustrid
kõrguse analoog. Tsunami puhul ei ole sageli võimalik kasutada tavalisi pinnalaineid või tõusu-mõõnalaineid iseloomustavaid suurusi. Mitmeid tsunami omadusi, eriti selle kõige ohtlikumate aspektide kujunemist, saab siiski teatavates piirides iseloomustada lineaarse laineteooria abil (vt Tarmo Soomere artiklit „Märatsev meri: Kagu-Aasia tsunami õppetunnid” 2005. aasta teises Horisondis). Veemassid sööstsid piki jõeorge kuni kümne kilomeetri kaugusele sisemaale. Mööda ahenevaid lahtesid ja laugeid orgusid liikuva tsunami energia kontsentreerus oru keskossa, kus vesi võis jõuda kümnete meetrite kõrgusele merepinnast. Nende kohtade kõrgust, kuhu vesi välja jõuab, on õige nimetada uhtekõrguseks. See on kordades suurem veemassi paksusest ja lainekõrgusest. Ka tavaliste pinnalainete jõudmisel laugele kõva pinnasega rannale ulatub vesi sageli kaks kuni kolm korda kõrgemale laine enese kõrgusest. Tōhoku tsunami
mitmest peenest ahelast koosnevaid käe ja jalavõrusid. Kaelakeed olid enamasti kividest, sobivat kivikest kuumutati algul, et seda oleks kergem töödelda ning seejärel anti talle kas saagimise või lihvimise teel sobiv kuju. Helmestesse aukude puurimiseks kasutati väga tugevast kivimist tillukesi puure. Ühe kee valmistamiseks kulutas käsitööline ilmselt 10-15 päeva. Eriti keeruline oli saada pikki mõlemast otsast ahenevaid kivihelmeid. Kasutati mitmesuguseid pruune, punaseid ja rohelisi kivimeid, eriti aga vöödilist ahhaati. Sellest lõigati väga oskuslikult helmeid, mis olid summeetriliselt värvunud, meenutades näiteks silma (võimalik et õnne toov kujund). Sügavalt oranzikaspunastele karneoolidele pleegitati peale vööte, et saavutada sama efekti. Tähtsad isikud kandsid vandlist, kullast ja hõbedast kaelakeesid, lihtrahvas aga keraamilistest helmestest keesid, mis tihti