Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.
Sama tulemuse annab
m¨arkide seletamine l¨ahtudes s~onapere kontseptsioonist. A. T¯od¯o
[ 75] on oma monograafias valinud just sellise tee. Rekonst-
rueerides kanji muistsed h¨aa¨ldused, r¨uhmitab T¯odo¯ need u. 250-ks
homofooniliseks r¨ uhmaks ning annab sinna kuuluvatele m¨arkidele
u
¨htse algh¨a¨alduse ja -t¨ahenduse. Vormilt divergeeruvatena m¨arkide
u
¨hendamine viib aga u ¨liabstraktsete algt¨ahendusteni, mida ei toeta
ei u
¨lalmainitud Long ega ka Peirce m¨argiteooria d¨ unaamika.
Samuti ei saa t~oeseks pidada seletust mingil liiginimel p~ohinevast
164
algt¨ahendusest (nt. lk.62, ), kuna liiginimi ise on juba k¨ ullalt
abstraktseks m~oisteks.
M¨
argi ja selle morfoloogia samastamine Nagu eelnevalt ka kordu-
valt mainitud, pole morfoloogilises m~ottes piltm¨ark m¨argina sugu-