See kasutab kahte faasi, mille vahe on 180°, seetõttu nimetatakse seda modulatsiooniviisi ka 2-PSK-ks. See on ka kõige häirekindlam faasmodulatsioon, kuna demodulaator annab vale otsuse vaid tõsiste moonutuste korral. Selle modulatsioonimeetodiga võimalik moduleerida vaid 1bitt/sümboli kohta ja seetõttu ei sobi see meetod suure andmekiirusega rakendustesse. Joonis 4. Binaarne faasmodulatsioon. Häirekindla koodi CC lühikirjeldus Ahendkoodid on tavaliselt määratletud kolme parameetriga: n, k ja m. n bittide arv väljundis k bittide arv sisendis m mäluregistrite arv Suurust k/n ehk koodihinnangut kasutatakse koodi efektiivsuse mõõtmiseks. Tavaliselt on n ja k väärtused vahemikus 1 kuni 8, m väärtused 2 kuni 10 ja koodihinnang vahemikus 1/8 kuni 7/8. Ahendkoodi dekodeerimiseks kasutatakse erinevaid algoritme. Suhteliselt väikeste k väärtuste
Sisese koodina võib kasutada ka erinevaid ahendkoode. K aheastmeliste pesakoodide puhul on kombeks ühenduse sisenene kooder (diskreetkanal) nimetada superkanaliks. Välist koodrit-sisend koodrit koos nimetatakse superkoodriks ja sisend dekoodrit-välist dekoodrit superkoodriks. Pesakoodi koodrit-dekoodrit nimetatakse superkodekiks. 70. 71. 72 Ahend-koodide maatriks esitus. Loenguslaid 21. (lk.1-3) Ahendkoodid on alaliik nn pidevatest koodidest. Erinevalt plokk-koodidest (milliste järjestikuste koodiplokkide vahel puudub igasugune sõltuvus) on pideva kodeerimise puhul koodiplokid libisevas sõltuvuses üksteisest. Plokid on põhimõtteliselt lühikesed. Ahendkoodi esitus tekitava maatriksiga: Y(väljundvoog) = X(infovoog) * G (tekitav maatriks) 73. Ahend-pidevate koodide esitus koodipuuna. Loenguslaid 21. (lk. 4) Reeglid:
annaabi.ee 
