Valida ülesandest nr. 3. infokoodi binaarsest järjestust vajalik arv esimesi sümboleid ja kodeerida need kuni kahekordseid vigu parandava S koodiga lõplikul korpusel GF(8). Viia saadud lubatud 3 koodsõnasse sisse C viga. Dekodeerida vigane koodsõna ja parandada vead. Esitada kõik dekodeerimistehted. Arvutada koodi liiasus. Ülesanne 5. Koostage ahendkoodi V tekitavate hulkliikmete maatriks nii, et koodipiirang oleks võrdne g. Leida kooderi impulsskaja. (Ahendkood: (n, k , g ) , kus n on koodisõna on pikkus, infosümbolite arv on k ja koodipiirang on g). Leida koodi kiirus. Ülesanne 6. Ülesandest nr.3. valige piisava pikkusega kahendsümbolite jada ning kodeerige see infojada kaheastmelise järjestikuse pesakoodiga. Sisene kood on ahendkood ülesandest nr. 5. Välise koodi valite sobiva RS
Joonis 4. Binaarne faasmodulatsioon. Häirekindla koodi CC lühikirjeldus Ahendkoodid on tavaliselt määratletud kolme parameetriga: n, k ja m. n bittide arv väljundis k bittide arv sisendis m mäluregistrite arv Suurust k/n ehk koodihinnangut kasutatakse koodi efektiivsuse mõõtmiseks. Tavaliselt on n ja k väärtused vahemikus 1 kuni 8, m väärtused 2 kuni 10 ja koodihinnang vahemikus 1/8 kuni 7/8. Ahendkoodi dekodeerimiseks kasutatakse erinevaid algoritme. Suhteliselt väikeste k väärtuste puhul kasutatakse Viterbi algoritmi, kuna see on kõige parem teadaolev rakendus maksimaalse tõenäosuse dekodeerimises. Modelleerimise struktuurskeem Simulinkis Joonis 5. Simulinkis koostatud skeem Modelleerimise programm Matlab 6.5 Tsym = 0.2; Tsample = 0.01; BERkodVec=[]; BERVec=[]; EbNoVec = [0:1:9]; for n=1:length(EbNoVec); EbNodB = EbNoVec(n);
nimetatakse superkoodriks ja sisend dekoodrit-välist dekoodrit superkoodriks. Pesakoodi koodrit-dekoodrit nimetatakse superkodekiks. 70. 71. 72 Ahend-koodide maatriks esitus. Loenguslaid 21. (lk.1-3) Ahendkoodid on alaliik nn pidevatest koodidest. Erinevalt plokk-koodidest (milliste järjestikuste koodiplokkide vahel puudub igasugune sõltuvus) on pideva kodeerimise puhul koodiplokid libisevas sõltuvuses üksteisest. Plokid on põhimõtteliselt lühikesed. Ahendkoodi esitus tekitava maatriksiga: Y(väljundvoog) = X(infovoog) * G (tekitav maatriks) 73. Ahend-pidevate koodide esitus koodipuuna. Loenguslaid 21. (lk. 4) Reeglid: Olgu infoploki pikkus k, puukujulise graafi igast sõlmest on hargnemisi 2 k. Igale ribale vastab n sümbolist kood, igast sõlmest liigutakse kas üles või alla vastavalt infosümbolite väärtustele. Koodipuud pole raske teha, kuid ta peab vastama struktuurskeemile. Parim on tema moodustamist teha sammhaaval
annaabi.ee 
