Viimati nim. kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikus Rahvastik. Kui 1629. aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik. Pidevates sõdades kurnatud maa andis masendavat pilti. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahelvaremetes. 1620 oli siinne rahvaarv <100 000. 1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talupoegadest. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud
Viimati nim. kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikus Rahvastik. Kui 1629. aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu, oli sõdadele eelnevaid aegu mäletavaid inimesi järel ehk mõni üksik. Pidevates sõdades kurnatud maa andis masendavat pilti. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ja seetõttu võsastunud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahelvaremetes. 1620 oli siinne rahvaarv <100 000. 1630-ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talupoegadest. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud.
annaabi.ee 
