Johann StraussII
Strauss
söandas teha julge sammu: ta suutis tolle aja traditsioonilist tantsuvormi, kahekordistades
taktimõõtu. Seal , kus varem oli 8 ja 16 takti , asendas ta need vastavalt 16 ja 32-ga.
Meloodiline mõte tundis end vabalt, sel oli piisavlt ruumi. Kord sündinud, arenes see
loogiliselt edasi, elas täisverelist elu ja lõppes loomulikult, loovutades koha järgmisele.
Nii muutus viini valss, säilitades oma väljakujunenud tantsulise vormi, iseseisvaks
muusikazanriks-mitmeosaliseks ahelvalsiks- ning kui varem olid Straussi valsid kõlanud
üksnes tantsusaalidse, siis nüüd esitati neid üha sagedamini kontserdilavadel.
Straussi kuulsust suurendasid veelgi tema kontsertturneed, mis aitasid kaasa viini valsi
levimisele paljudes maades.
Kui Johann Strauss sai 1856.aasta suveks kutse Peterburi, nõustus ta meeleldi. Strausi
saabumisest kujunes Peterburi muusikaelus suursündmus. Olid ju viini valsid Venemaal väga
populaarsed.