vähenemisel reaktsioon järk-järgult I järgust II järku üle minema. Reaktsiooni järk oleneb ka inertgaasi lisamisest. Inertgaasi lisand suurendab aktivatsiooni- ja desaktivatsioonistaadiumi kiirusi (põrgete sagedus on suurem) ning seetõttu on eelistatud reakstsiooni kulgemine I järku reaktsioonina. Reaktsiooni järgu olenevus rõhust ja inergaasi lisandist on üks monomolekulaarse gaasireaktsiooni tunnuseid. 8. Ahelreakstiooonid. Analüüsida HBr reaktsiooni mehhanismi ilma tuletuseta. Ahelreaktsioonid on sellised reaktsioonid kus reaktsioonivõimelised osakesed tekivad reaktsioonis eneses. Aktiivsete osakeste reageerimisel lähteainete molekulidega moodustuvad sel juhul produkti molekulide kõrval uued aktiivsed osakesed, mis võimaldavad reaktsiooni jätkumist. Igale algul süsteemis olned aktiivsele osakesele vastab pikk reaktsiooniahel, milles reageerivad väga paljud lähteainete molekulid ja tekib
dt k 1c M k 2 (4.40) Vôrrandit (4.40) vôib analüüsida kahel piirijuhul: dc B k 1 k 2 1) k-1 cM k2 sel juhul cA (4.41) dt k 1 dc B 2) k2 k-1 cM sel juhul k 1c A c M (4.42) dt dc B k mon c A dt 8. Ahelreakstiooonid. Analüüsida HBr reaktsiooni mehhanismi ilma tuletuseta. AHELREAKTSIOONID Mned phjused miks tekkis vajadus luua ahelreaktsioonide teooria 1. Fotokeemilistes reaktsioonides phjustab neeldunud valguskvant normaalse reaktsiooni vrrandiga vrreldes oluliselt suurema arvu produkti molekule 2. Reaktsiooni kiiruskonstandi temperatuursltuvuse avaldise eksperimentaalselt määratud eksponendieelne tergur osutus palju suuremaks kui vis eeldada teoreetiliste arvutuste alusel 3
annaabi.ee 
