............................................10 KASUTATUD KIRJANUD........................................................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Harilik rästik on üks kahekasteistkümnest liigist, kellel on veel seitse alamliiki. Rästikut eritastb teistest madudest tume siksak joon, mis asub seljal. Rästik kasvab 60-75 cm pikkuseks. Pikimad rästiklased on gütsa ja Lõuna-Aasia ning Kagu-Aasia ahelr. Pisim rästiklane on stepir. Rästiku ladinakeelne nimetus on Vipera berus. Rästik kuuub looduskaitse alla. Rästikud kardavad inimesi väga. Kui nad inimest näevad, siis nad roomavad ära nagu oma elu eest. 3 RÄSTIKU EHITUS Rästiku välisehitus Rästikut eristab teistest madudest, selle järgi, et tal on seljal tume siksak joon, ülejäänud keha on punakashall, mõned rästikud on punakad. On olnud erandeid, kui
5)värsijalad:trohheus U /jamb U- /daktül -UU /amfibrahh U-U /andpest UU- 6)regimõõdunõuded: värsid üldjuhul 8 silpi/pearõhuline pikk silp täidab värsitõusu/pearõhuline lühike silp täidab värsilangust/järgsilbid ja ühesilbi sõnad paiknevad vabalt/1.värsi jalg täidetakse vabalt/värsi lõpus ei ole ühesilbi sõna/neljasilbi sõna on värsi alguses või lõpus 7)riimi asendid samides:paarisriimid aabb, aa bb cc/ristR aba, abcabc/süliR abba, abbba/ahelR aba, bcb, cdc/lausR aaa, aaaa../segaR aaca, ababcc, aaabbb, abbacc, abcabcc 8)salmi e.stroofi eristab:kirjapilt,salmivahe,taandrida,suurtäh t/värsside kindel arv/ühtlane värsimõõt/riim tervik/lausungi ja tähenduse tervik
C2H6à2CH3). Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on o.-a. järgi: a) kui reaktsioonil muutub vähemalt ühe elemendi aatomite o.-a., nimet. reakts.-i redoksreaktsiooniks; b)elemendi o.- a. ei muutu – lõpuni minevad reakts.-id (nt. põlemisr.-id) ja lõpuni mitteminevad e. tasakaalureaktsioonid. Reaktsioonid jagunevad ka nii: liht-ja liitreak.-id, pööratavad ja mitte pööratavad reakts.-id, paralleelsed r.-id, järjestikused r.-id, seostatud r.-id, ahelr.-id, fotokeemilised r.-id. Keemilise reaktsiooni võrrand on keemilise reakts.-ni üleskirjutus, mis sasaldab reakts.-i lähteainete ja saaduste keemilisi valemeid ning näitab reakts.-is osalevate ainete moolide arvu. Võrrandi koostamisel tähistavad sümbolid aatomeid. Võrrandi vasakule poole kirjut. Lähteainete valemid, peale võrdusmärki vasakule poole aga reakts.-i saaduste valemid. 2H2+O2à2H2O. Võrrand peab olema tasakaalus. Koostamisel tuleb arvestada massi jäävuse seadust
annaabi.ee 
