Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
näiteks iseendale korralduse “Hakka kirjutama”). Seoses mälu ja sisekõne arenguga
on III-V klass sobiv aeg tekstiloome õpetamiseks.
Emakeele seisukohalt on II etapi peamised ül’d: kujundada lihtsamad
tekstiloomeoskused (tekstilähedane ümberjutustus, oma tegevuse kirjeldamine),
õpetada mõistma ja kasutama laiendatud lihtlauset ja koondlauset (lastele on sel
perioodil kalduvus kasutada ahellauset) ning mõnda lihtsamat liitlause tüüpi (nt.
sihitislauset).
Lapsed loevad etapi lõpul peamiselt sõnade kaupa, kirjutavad küll vältevigadega, kuid
ei moonuta enam sõna häälikkoostist. Kuid verbaalsete instruktsioonide
meeldejätmine ja nende järgi tegutsemine ning oma tegevuse verbaliseerimine on
endiselt ebatäpne või ei õnnestu üldse. Seetõttu vajab õpiülesannete sooritamine
pidevat pedagoogi kinnitust.