Ebaühtlase kogumi mahu väljendamiseks tuleb osakogumite mahud avaldada ühtsetes mõõtühikutes. See tegevus on ühismõõdustamine. 4. Riigi sisemajanduse koguprodukti leidmisel summeeritakse kõigi tegevusharude koguproduktid. Sellise summeerimise nimetamiseks kasutatakse terminit agregeerimine. 5. Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe eelmisel ajaperioodil olnud arvväärtusesse on ahelindeks 6. Alusindeks on järjestikuste ahelindeksite korrutis 7. Mingit nähtust kirjeldava suuruse arvväärtuse suhe baasperioodil olnud arvväärtusesse on alusindeks. 8. Diagrammil on toodud suuruse X ahelindeksi dünaamika. Millal suurus X vähenes, võrreldes eelmise aastaga? 00,01,07,08 Diagrammil on toodud suuruse X alusindeksi dünaamika. Mitu protsenti oli suuruse X 2003. a. väärtus suurem väärtusest 2000. aastal? 62,5% 9. Millise valemi järgi arvutatakse ahelindeksit
4) Hälbimissuhtarvud( iseloomustatakse uuritava tunnuse väärtuse kõrvalekaldumist mingist normaalväärtusest). Leitakse: tunnuse individuaalväärtus / tunnuse normaalväärtusega. Neid nimetatakse ka indeksiteks juhul kui nad on arvutatud mitme eelmise perioodi andmete keskmise baasil, see erineb dünaamikasuhtarvust selle poolest, et neist ei saa moodustada üksteiseks üleminevaid baas. Ja ahelindeksite ridu, neid arvuatakse ka aeg-kui variatsioonridadest. (tunnuse individuaalväärtus / normaalväärtus) 5) Võrdlussuhtarvud(iseloomustatakse analoogiliste nähtuste vahelisi porpotsioone). Leitakse: osakogumi X maht kogumist M/ osakogumi Xmaht kogumist N. Eeldatakse et need kogumid on ühe mõõtmelised. Eesmärk on leida , mitu 1 kogumi ühikut tuleks keskmiselt mingi teise kogumi iga ühiku kohta, kui selline jaotamine tinglikult läbi viia