Rumeenia
peale ja asusime Moiceiu de Jos`ist Bucegi mägede poole
teele. Kuna olime külateede ja arhitektuuriga juba
piisavalt tutvunud, otsustasime ronida kahte orgu
eraldavale rohelisele seljandikuharjale ja kaardilolevat
õhkõrna teerada järgida. Peab jälle ütlema- mitmendat
korda küll?- see oli meie matka imelisim päev! Mahe briis
puhus orgu pidi üles, rohused sügavad orud ja künkaharjad vaheldusid võimsate
heinamaakallakutega, taamal ühel pool meile armasalt tuttav Piatra Craiului
ahelikukontuur,teisel pool võimsam ja tundmatum Bucegi. Linnud siristasid,rahvas tegi
mitmel pool heina,ringi vaadates tundus kohe helelilla Alpide lehm vastu jalutavat.
Vägisi tulid helisevad viisid huultele.
Tõusime üha kõrgemale, aasadest said pöögisalud, lähenes kuusemetsade viirg.
Korduvalt uurisime kaarti ja kompassi, sest rada meil ees ei olnud. Matka neljas reegel-
kui sul on tähistatud rada ees, siis tunned end turvaliselt ja jõuad alati soovitud kohta
välja
annaabi.ee 
